default_mobilelogo
<<  August 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
   1  2  3  4  5  6
  7  8  910111213
14151617181920
21222324252627
28293031   

Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi loomisega aastal 1890 koondati ühtesobivateks tegevuskollektiivideks meeskoor. segakoor, pasunakoor ja näitemängutrupp. Kunas täpselt näitemängutegevus alguse sai, pole teada, kuid enne 1890 aastat oli ta kindlasti olemas  sest seltsi esimesest protokollist 29. juulil 1890 Pataste mõisas leiab vihjeid, et nii laulukoor kui ka näitering on juba enne tegutsenud. 1890 aasta seltsi koosolekul valiti näitemängu juhtima Jaan Ostrat, etteütlejaks Hindrik Ostrat. Mõlemad mehed olid pärit Kudinalt. Juba samal aastal mängiti Kudina mõisas "Mulgi mõistust" ja "Majavõtit" Esinemas käidi ka väljaspool kihelkonda. Pärastpoole tekkis asjaosalistel soov minna veidi kaugemale ja mängida ka lauludega näitemänge. Repertuaari hangiti Vanemuise direktori August Wiera käest. Etendusid "Jaht majas" ja "Naistepõlgaja äpardus". Seesuguse mitmekesistatud kavaga esineti suviti ka naabruses - Palamusel, Alatskivil, Laiusel. Ka Koerust tuldi näitemänge vaatama. 1900.a. kanti ette kaks näitemängu - Pataste küünis ja Palamusel, milledeks olid "Suured vaimud" ja "Vana vanaga ja noor noorega". Järgnevatel aastatel tulid esitusele  "Südameuss" ja "Nõia tütar" Uhmardu teemajas ja "Hääst perekonnast" ning "Kosja kandidaat" Pataste mõisas. 1913.a kanti ette koguni 12 etendust, 1914.a 7 näiteetendust. Näitejuhiks oli siis Mihkel Jürgenthal. Aastatel 1918-1920 käis pidude pidamine hoogsalt edasi. Mängiti selliseid etendusi nagu "Vanapoisi kihlus", "Virrvarr", "Vargad", "Maie mõte", "Kui torm vaikib". 1926.a tuli välja näidend "Neetud talu". Aastad 1927-1930 olid paigalseisuaastad. uusi näidendeid ei lavastatud, korraldati küll mitmesuguseid teisi pidusid nagu missivalimised, loodi sümfooniaorkester. 24. veebruaril 1936 toimus vabariigi aastapäevapidu, kus mängiti E. Vaiguri "Kraavihalle". 1938.a esitati näidendit "Patuoinas". Suvel tehti metsapidusid Särjel, Kogri järve ääres, kus eitati ka näitemängu. 1939.a otsustati osa võtta Eesti mängudest. ja kihelkonna karskusnõukogust. Etendati näitemängu " Vaikne kena kohakene". Korraldati näitekunstikursusi. Lavale tulid näidendid "Roosid õitsevad kalmukünkal" ja "Justiina". 1940.a I suvistepühal  oli lastepeol kavas mängida  muinasjutt "Võitlus Põhjanõiaga", II suvistepühal aga mängiti näidendit "Mehe küljeluu". Sügishooajal oli kavas mängida K, Irdi "Potilöövi perenaist", kuid see jäi tegemata, sest 50 aastat tegutsenud selts oli sunnitud oma tegevuse lõpetama.  1944.a. hävis  sõjatules ka Maarja-Magdaleena Seltside Maja. Aastatel 1945-1962 oli põhiliseks lavastajaks Maarja-Magdaleenas Ella Mahlapuu, kes juba ise 17 aastasena  mängis 1914.a vastvalminud Maarja-Magdaleena Seltside majas esmakordselt näitelaval. Tükk kandis pealkirja "Igal potil oma kaas ehk vana vanaga, noor noorega".  1948.a. kohandati kiriku pastoraadihoone ümber rahvamajaks. Vahepeal toimusid näitemängu proovid koolimaja ruumides. Esineti etendustega "Tillereinu peremehed", "Tõusiku kosjaskäik", "Kosjakased", "Häda õrna südame pärast" 1955.a tulid lavale näidend "Vigased pruudid" ja "Patuoinas" 1940-50ndate aastate põhimängijad olid Ella Mahlapuu, Salme Lutta, Helga Piir, Hilda Mägi. Hilisematel aastatel liitusid Aime Keevend, Herbert Meos, Endla Sepp, Sulev Mägi jt. Ella Mahlapuu juhendamisel tõi näitetrupp lavale järgmised näidendid: "Mõisavaliseja saladus", "Kibuvitsa tee", " Sõnajalaõis", Libahunt", Tuulte pöörises", "Õitsev meri", "Miina ja Mihkel", "Kosjasõit",. Unustamatud olid tema lavastatud operetid "Lõbus talupoeg", Armsaim kõigist kodutalu", näidendid " Niskamäe naised", "Justiina", "Aruvälja talu" jpt. Ella Mahlapuu lavastas kitsastes ruumides selliseid suuri tükke nagu " Tagaranna meeste kalakuunar", Kuhu lähed, seltsimees direktor", "Tulus amet", "Hiline armastus", "Sinine rakett", "Rummu Jüri", "Kadunud poeg""   1961.a. õpiti ka E. Soodla käe all mitu täispikka näidendit, anti etendusi Varal, Avinurmes ja Pajusis. Uhmardu näitering mängis A. Kitzbergi "Püve talus". Järve kooli õpetajad õppisid  selgeks näidendi "Vesiroosid", mille kandsid ette Lohusuu kultuurimajas. Pärast Ella Mahlapuu surma 1968.a langes eesriie Maarja näitelaval pikaks ajaks. 1982.a tegi grupp endisi isetegevuslasi eesotsas Ella Sermandiga seoses Ella Mahlapuu 85 sünniaastapäevaga katset taaselustada näitering H. Raudsepa komöödia "Roosad prillid" lavale toomisega. Ja see õnnestus! Mängisid vanad näiteringlased, kes olid endistel aegadel koos Ella Mahlapuuga mänginud: Helga Piir, Juhan Pihelo, Kunnar Nurk ja samuti vahepeal võrsunud või mujalt siia elama asunud inimesed, kelledeks olid Rutt Taniloo, Karin Reino, Kaja Kauge, Olem Kool, Kaljo Talussaar, Tiiu ja Rein Klaos jt.   Näitering sai uue hoo sisse kümme aasta hiljem 1992.a. kui rahvamaja juhatajaks tuli Imbi Pärtelpoeg. Näiteringi hakkas juhendama Tiia Pärtelpoeg. Tollel ajal Järve Hoiukassas töötanud Helga Piir oli  seekord abistajaks uue näidendi, milleks oli O. Lutsu "Pärijad" valimisel. Alanud näitemängu perioodil, mis on kestnud tänaseni,  esimesed mängijad olid Aita Märtsin, Karin Reino, Aivar Kool, Virve Kont, Enno Kingumets, Heljo Värk. Teise näidendina õpiti selgeks P. Kilgase "Vaiksel tunnil", mille esietendus toimus Tabivere valla isetegevuslaste peol.  Kuna etendused läksid hästi, valiti kiiresti uus näidend, milleks sai V. Osila "Tere Maria". Eelmistele mängijatele lisandusid Sirje Tamm, Rannar Kerge, Marika Sepp, Viljar Sepp, Kaupo Luha, Katrin Pelska, Priit Tamme, Kalle Susi. Esietendus toimus 7. mail 1993.a.  Etendust mängiti mitmel korral täissaalile ja käidi esinemas ka Kaareperes ja Laiusel. 1993.a valmis  teinegi näidend "Hani suvilas" Näiteringiga liitusid Iive Tõkke, Eve Vapper. Aasta lõpus kolmaski, milleks oli muinasjutt "Pöial-Liisi", mille muusikaliselt kujundas Imbi Pärtelpoeg.1994.aasta oli taas viljakas. Välja tuli kaks näidendit, milledeks olid "Võõras mees astus tallu" Karin Reino ja Ott Uusmaa ning Rannar Kerge esituses ning lühinäidend "Sanatooriumi romanss", kus näitetrupiga liitus Valter Laaneväli. 1995.a esitati  H. Raudsepa "Mikumärdit" , kus kaasa tegid uutest liitujatest Sirje Paales, Toomas Bluum, Ivar Tekku, Tiit Pääsukene, Rein Taniloo. Järgmisel, 1996.a Etendati J.V.Jannseni "Tuhalabida valitsust", millega taas külastati ka Kaarepere rahvamaja. 1998. aasta tõi lavale kaks uut näidendit. Normanni "Loreida, Metsakunuinga tütar". Seekord kasutati abilavastajat Ülle Meost. Mängisid Heldur Liblik, Rein Uusmaa, Siiri Luha, Sirle Tamm, Jane Pärtelpoeg, aare Jaemaa, Arles Leht, Ülle Poolak.  Esietendus toimus 29. märtsil, esineti ka Laiusel, Kaareperes ja Mustvees. Teine näidend A. Kitzberg " Kolm suurt soovi"  nägi ilmavalgust 16 oktoobril, esineti ka Elistvere puhkekülas, Kaareperes, Lümatis.  M.J. Eiseni näidendi "Kudas nõiaks saada" lavastas 1999.a Rein Uusmaa. Esietendus toimus 17 aprillil. Näiteringiga olid liitunud Sirje Siimenson, Janar Toper, Edy Toper. 2000.aasta oli väga edukas. Lavale tuli kolm näidendit, milledeks olid H. Raudsepa "Vedelvorst", "Vanaisa sanatooriumis", S. Marsaki "Tare Tareke".  Käidi esinemas Elistvere jõulumaal, külateatrite festivalil Tabiveres, näitemängupäeval Palamusel, kodukandipäeval Kõrenduse külas, Saaremõisa pargis, Maarja koolis, Assikveres. Näitetrupiga olid liitunud Ingrid Gertz, Viive Kadaja, Annika Raudsep, Sirje Teesaar, Maarika Romet, Ülo Poolak, Ivo Romet, Ly Tiiksaar. 2001.a lavastati "Tuhkatriinu" mille esietendus toimus 8. detsembril Maarja rahvamajas. Siin tegid kaasa ka lapsed - Agnes Liping, Airi Kool, . Tantsurühmast Kersti Kont, Sirje Tiiksaar, Kairit Tsigin, Õie Müürsepp. 2002.a. mängiti O. Lutu "Nukitsameest". Esineti ka näitemängupidustusel Palamusel, Luunjas, kodukandipäeval Tammiku taluõuel Otslava külas, Koogi külaplatsil, Kaareperes. Liitusid Külliki Jürgenson, Veisko Ansip, Üllar laurend, Siim Siimenson, Teet uusmaa, Gerda Samoilov, Märt Jürgenson, Annela Täpsi, Sulev Raju, Vete Ansip, Egle Siimenson, Merli ja Liina Müürsepp. 2003.aastal esietendus näidend "Punamütsike", millele muusika kirjutas ja laulud õpetas Imbi Pärtelpoeg. Esietendus toimus 8. märtsil Maarja rahvamajas. Veel esineti Tabiveres, Elistvere loomapargis, Uhmardu külas, Maarja laululaval, Koogil Vooremaa päeval, memme-taadi laulu-ja tantsupeol Tabiveres.  Teiseks näidendiks oli H. Lindepuu "Memmed ja taadid" Näidendiga liitus Laine Miller. esietendus toimus 22. novembril Maarja rahvamajas. 2004.aasta tõi taas lavale kaks näidendit. V Osila "Vann vales kohas" ja A. Kitzberg/T. Lepp "Pula Peetri pärandus"  Mängima tulid juurde Raivo Jürgenson., Aleksandra Gorjunova. lavastada aitas ja mängis Linda Amjärv.  2006 aastal mängiti E. Vilde "Emand Alma kosilasi" Mängisid Merle Talvoja, Aare Truia, Kalmer Põld, Sulev Raju. Esineti Maarjas, Tabiveres, Koogil, Luual. 2007.a sai Maarja näiteringist Maarja-Magdaleena külateater. 2008 aasta menukaks näidendiks osutus E. Vaiguri "Kraavihallid" Näitemängutrupiga liitusid  Allar Aardevälja, Ilme Roosmäe, Friet Kool, Enno Lätt. esietendus toimus 17. mail maarja rahvamajas, esineti Palal, Sääritsa külas, Järvakandis, Võidula mõisas, otslava külaplatsil, Palamusel, Laekveres. 2009.aastal lavastus O. Lutsu "Kapsapea" Näitetrupiga liitusid Anne Otsus ja Aili Jalakas.  Esietendus toimus 3. oktoobril Maarja-Magdaleena sügislaadal. 2010 aastal mängiti W. Jacobi " Oru pangsion, ehk kui onu hullumajas käis". Trupiga liitusid Kati_Kadi Sõster ja Tõnis Teppo. Esietendus toimus 3. juulil Maarja rahvamajas.2011.a kutsuti külalislavastajaks Tess Pauskar. Esietendus G. Hauptmanni näidend "Hannele taevaminek" Oli uusi liitujaid: Lauli Otsar, Sirje Kiik, Aneka Poolak, Piia Poolak, Heli Täpsi, Raul Uus. Esietendus toimus 25. märtsil. Osaleti näitemängupidustustel Tabiveres. 2012.a lavastati A. Kivirähki "Uljas Neitsi" Esietendus 17. märtsil Maarja rahvamajas. Esineti Otslava külaplatsil, Koogi külaplatsil, Metsakassi Turismitalus, Karinu külamajas.  2012.a valmis veel teinegi näidend. L. Koidula "Kosjakased" Esietendus toimus Tabiveres näitemängupidustustel. Esineti Tapikul, Tarbjal, Maarja rahvamajas, Maarja-Magdaleena puhkealal. 2013 aastal sai Maarja-magdaleena külateatrist Wiera Teater. 2013.aastal kasutati külalislavastajat Raivo Adlast. Esietendus A. Kivirähki " Adolf Rühka lühikene elu" Kunstnik oli Ene Luik-Mudist. Trupiga liitusid Endel Daniel,  Daisi Jõgeva, Moonika Lain, Jaanus Järs. Esietendus 17. märtsil Maarja rahvamajas. Esineti veel Pajusi mõisa päevadel, Põltsamaal näitemängupidustustel. 2014 aastal lavastus L. Aedmaa "Kui lapsed öös näevad und" Lavastaja Jaanus Järs.  Näitemänguga liitusid Lembit Ots ja Pille Poolak. Esietendus toimus 5. aprillil Maarja rahvamajas. 2015 aastal lavastas Jaanus Järts J. Patricu ainetel näidendi  "Õnnista äid mehi...ja abasid ka" Esietendus toimus 28 märtsil Maarja rahvamajas. Samal aastal ilmub veel teinegi näidend. B. Kangermann "Naabri Mari" lavastaja Tiia Pärtelpoeg.

2015 aastal kuuluvad Wiera Teatri koosseisu Sulev Raju, Vete Ansip, Heli Täpsi, Anne Otsus, Sirje Siimenson, Aili Jalakas, Friet Kool, Ilme Roosmäe, Lembit Ots, Olem Kool, Aneka Poolak, Allar Aardevälja, Rauno Koorts. Lavastajad Jaanus Järs ja Tiia Pärtelpoeg

Tunnustused:

2000.a - Kostüümipreemia näitemängupidustuselt Palamusel
2004.a - Näitlejapreemia  näitemängupidutustuselt Tabiveres
2011.a  - Näitlejapreemia  näitemängupidustuselt Tabiveres
2013.a - Näitlejapreemia - näitemängupidustuselt Põltsamaal

Üldandmed

Aadress: Maarja-Magdaleena küla, 49126 Tabivere vald, Jõgevamaa
Telefon: +372 773 8280
Mobiil: +372 520 5906
Reg. kood: 75002132

Asukoht